Naiste tugikeskuse teenuse kirjeldus
1. Teenuse lühikirjeldus
Naiste tugikeskuse teenus (edaspidi Teenus) on ohvriabi seaduse tähenduses liitteenus, mille eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla ohvriks langenud naise vägivallast pääsemisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele, pakkudes turvalist keskkonda ja nõustamist ning vajaduse korral turvalise ajutise majutuse teenust nii naisele kui temaga kaasas olevatele lastele. Naistevastane vägivald on naiste inimõiguste rikkumine ning naiste diskrimineerimise vorm; see tähendab kõiki soolise vägivalla akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüsilisi, seksuaalseid, psühholoogilisi või majanduslikke kahjusid või kannatusi, sealhulgas selliste aktidega ähvardamist, sundi või omavolilist vabadusest ilmajätmist, sõltumata sellest, kas see leiab aset avalikult või eraelus.
2. Teenuse osutamise alused
2.1 Teenuse osutaja tagab, et Teenuse raames ohvrite abistamiseks kasutatavad meetmed:
on ohvrile tasuta;
põhinevad naistevastase vägivalla ja perevägivalla soolise aspekti mõistmisel ning keskenduvad naisohvri (edaspidi ohver) inimõigustele ning turvalisusele;
põhinevad integreeritud lähenemisel, mis arvestab ohvrite, vägivallatsejate ja laste omavahelisi suhteid ning nende suhete laiemat sotsiaalset konteksti;
seavad eesmärgiks taasohvristamise ärahoidmise;
seavad eesmärgiks vägivalla ohvrite jõustamise (võimestamise) ja majandusliku iseseisvuse;
võimaldavad vajadusel erinevate tugiteenuste pakkumise ühes ja samas kohas;
arvestavad haavatavate isikute, sealhulgas lapsohvrite spetsiifilisi vajadusi ja lapse õiguste kaitset.
2.2 Teenuse osutamisel juhindub teenuse osutaja:
Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest (PDF)
3. Teenuse osutamise üldpõhimõtted
3.1 Teenuse osutamisel seatakse esikohale ohvri (edaspidi nimetatud “ohver” või “klient”) ja temaga koos vägivalda kogenud laste psühholoogilise ja füüsilise turvalisuse.
3.2 Teenuse osutaja järgib võrdse kohtlemise põhimõtteid ja austab igaühe inimväärikust. See tähendab muuhulgas, et Teenus peab olema kättesaadav kõikidele ohvritele sõltumata nende vanusest, religioonist, rahvusest, etnilisest kuuluvusest, seksuaalsest orientatsioonist, tervislikust seisundist ja sotsiaalsest staatusest.
3.3 Teenuse osutamisel lähtutakse esmajärjekorras ohvri vajadustest ja eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ning ohvri suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt. Ohvrit kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel.
3.4 Kui ohver vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse ohvri abistamisel juhtumikorralduse põhimõtet. Abi andmine hõlmab muu hulgas juhtumiplaani koostamist ja osapoolte üksteisega seotud tegevuste ajakava kooskõlastamist, juhtumi koordineerija määramist ning vastastikuse teabevahetuse korras kokkuleppimist osapoolte vahel.
3.5 Teenuse osutaja teeb aktiivset koostööd riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning asjaomaste juriidiliste isikutega. Tööprotsessi tavapäraseks osaks on suhtlemine ja kliendijuhtumite arutelud Teenuse teiste osutajatega, riikliku ohvriabi töötajatega, kohaliku omavalitsuse üksustega jne. ning võrgustikukohtumiste korraldamine ja nendel osalemine. Eesmärgiks on leida iga konkreetse juhtumi puhul ohvri ja tema laste vajadustest lähtuvalt parimad lahendused.
3.6 Teenuse osutaja peab olema kas kohaliku omavalitsuse üksus või juriidiline isik.
3.7 Teenuse osutaja peab olema valmis vajadusel abistama ohvreid ja ohvriga kaasas olevaid lapsi, kes pöörduvad või keda suunatakse Teenusele väljastpoolt maakonda. Suunamine eeldab kõigi osapoolte (ohver, suunav Teenuse osutaja, vastuvõtjast Teenuse osutaja ja vajadusel teised võrgustiku liikmed) ühist põhjendatud otsust, et ohvrile parimat teenust on võimalik pakkuda teises maakonnas.
3.8 Teenuse osutaja peab vajadusel kliendi suunama teise maakonna Teenuse osutaja juurde. Ohvri nõusolek või keeldumine, tema üleandmine ja vastuvõtmine fikseeritakse mõlema Teenuse osutaja poolt.
3.9 Ohvrile ja temaga kaasas olevatele lastele peab olema tagatud turvalise ajutise majutuse teenus tegeliku elukoha järgses maakonnas, kui Ohver seda soovib ja selle teenuse vajadus on Teenuse osutaja poolt hinnatud.
3.10 Teenuse osutaja ja majutuse osutaja(te) vahel peab olema sõlmitud kirjalik leping.
3.11 Teise maakonda turvalisele ajutisele majutusele suunamisel peab Teenuse osutaja vajadusel tagama ohvrile ja temaga kaasas olevatele lastele ühekordse transpordi elukoha järgsest maakonnast majutuskohta ja tagasi. Teisi tegevusi ja toiminguid naiste tugikeskuse teenuse raames pakub ja koordineerib endiselt kas Teenuse osutaja või Teenuse osutajate kokkuleppel ja ohvri nõusolekul teise maakonna Teenuse osutaja.
3.12 Ohvrile ja temaga kaasas olevatele lastele peab olema ööpäevaringselt tagatud esmase kriisinõustamise teenuse kättesaadavus.
3.13 Ohvrile ja temaga kaasas olevatele lastele peab olema ööpäevaringselt tagatud turvalise ajutise majutuse teenus.
4. Üldnõuded Teenuse osutajale
4.1 Teenuse osutaja tagab, et ohvritele turvalise ajutise majutuse teenuse osutamiseks on olemas igapäevaeluks vajalikud ruumid, mis vastavad punktis 7.1.1 toodud nõuetele.
4.2 Teenuse osutaja kehtestab sisekorraeeskirja ning on kohustatud seda majutuse osutamise alustamisel ohvrile tutvustama sellisel viisil, et ohver on võimeline seda mõistma.
4.3 Teenuse osutaja tagab kõikide Teenuse komponentide osutamise valmisoleku maakonnas kohapeal, arvestades Teenuse osutamise üldpõhimõtete punktides 3.7 – 3.10 sätestatud erisusi turvalise ajutise majutuse Teenuse kohta.
4.4 Teenuse osutaja peab võtma Teenuse osutamise alguses koos juhtumi- plaaniga/individuaalse tegevuskavaga üle kliendid, kes olid vahetult enne samas maakonnas Teenusel ning kes annavad selleks nõusoleku.
4.5 Teenuse osutaja peab Teenuse osutamise lõppedes andma koos juhtumiplaaniga/ individuaalse tegevuskavaga üle need kliendid kellega tegevused peavad jätkuma, Teenuse osutajale, kes hakkab järgmisena riiklikku Teenust osutama samas maakonnas.
5. Nõuded Teenust vahetult osutavale meeskonnaliikmele
5.1 Teenust vahetult osutav meeskonnaliige peab omama naistevastase vägivalla ohvrite ja nende lastega läbiviidavaks tööks sobivaid isiksuseomadusi.
5.2 Ühelgi meeskonnaliikmel ei tohi olla kehtivat kriminaalkaristust.
5.3 Meeskonnaliikmel ei tohi olla alkoholi ega narkootikumide või psühhotroopsete ainete sõltuvust.
5.4 Teenust vahetult osutaval meeskonnaliikmel peab olema läbitud naistevastast vägivalda käsitlev õppeaine ülikoolis või OAS § 67 lõikes 2 nimetatud naistevastase vägivalla teemal täiendkoolitus (meeskonnaliikmete kohta, kellel vastav koolitus on pakkumuste esitamise hetkel läbimisel, tuleb pakkujal esitada osalemist tõendav kinnitus) või 1. jaanuari 2017 seisuga läbitud vähemalt 40-kontakttunnine naistevastase vägivalla teemaline koolitus.
5.5 Esmast kriisinõustamist ja juhtumipõhist nõustamist viivad läbi tugikeskuse töötajad, kellel on vähemalt keskharidus ning kes on eelduslikult naissoost. Samad nõuded kehtivad klientidega töötavatele vabatahtlikele.
5.6 Juriidilist nõustamist viivad läbi juriidilise kõrgharidusega isikud, kes on vajadusel valmis esindama klienti kohtus lepingulise esindajana ning on eelduslikult naissoost.
5.7 Psühholoogilist nõustamist viivad läbi psühholoogiaalase kõrgharidusega psühholoogid, kes on eelduslikult naissoost. Psühholoogid, kes töötavad ohvrite lastega, peavad omama lastega töötamise väljaõpet ja/või töökogemust.
5.8 Psühhoteraapiat viivad läbi psühhoteraapia suuna väljaõppega isikud, kes on eelduslikult naissoost.
5.9 Vabatahtlikuna Teenuse osutamises osalev isik, kes osutab juriidilise nõustamise, psühholoogilise nõustamise või psühhoteraapia Teenust ja kellel ei ole kõrgharidust õigusteaduses või psühholoogias või kes ei ole läbinud psühhoteraapia väljaõpet (st alles vastavat kõrgharidust omandav üliõpilane või psühhoteraapia väljaõpet läbiv isik), võib Teenuseid osutada ainult sellisel juhul, kui teda juhendab punktides 5.4 ning 5.6 või 5.7 toodud nõuetele vastav isik.
5.10 Teenust osutavad meeskonnaliikmed peavad ohvritega suutma suhelda lähtuvalt konkreetse ohvri keele valdamisest vähemalt eesti või vene keeles. Suhtlemine ohvritega peab toimuma klientide jaoks arusaadavalt. Meeskonnaliikmed peavad valdama lähtuvalt teemast spetsiifilist sõnavara ja nõustamiskeele nüansse kliendi psühholoogiliste probleemide ja emotsionaalse seisundi mõistmiseks.
5.11 Teenuse osutaja meeskonnaliikmed võivad olla kaasatud hankelepingu täitmisele sõltumata õiguslike suhete iseloomust osutajaga (tööleping, töövõtuleping, käsundusleping, vabatahtlik töö vm).
5.12 Eelnimetatud nõuded ei kehti vahetult Teenust mitte osutava personali kohta.
6. Üldnõuded Teenuse osutamise keskkonna turvalisusele
6.1 Tugikeskuse turvalise ajutise majutuse Teenuse asukohta või asukohti ei avalikustata.
6.2 Teenuse osutaja korraldab Teenuse osutamise turvalises tiheasustusega paigas, kuhu on tagatud hea ligipääs ühistranspordiga (ühistranspordi peatus ei tohi asuda Teenuse osutamise asukohast kaugemal kui 1 km).
6.3 Teenuse osutaja tagab Teenuse osutamisel ohvri, ohvri laste ja lähedaste konfidentsiaalsuse ning kõigi isikuandmete kaitse seadusest ja isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate nõuete täitmise.
6.4 Teenuse osutaja tagab, et ohvril on õigus ja võimalus saada Teenuse otsese osutamisega seotud vajalik abi naissoost isikutelt.
6.5 Teenuse osutamiseks kasutatavatesse ruumidesse ei tohi kaasa võtta relvi, alkoholi, narkootikume ja muid elule ja tervisele ohtlikke asju ega käituda seal teisi isikuid häirival või ohustaval viisil. Teenuse osutaja sätestab täpsemad turvalisuse nõuded oma sisekorra- eeskirjades.
7. Naiste tugikeskuse liitteenus koosneb järgmistest komponentidest:
7.1 Ohvrile ja tema lastele turvalise ajutise majutuse teenuse tagamine.
7.1.1 Ohvrile ja temaga kaasas olevatele lastele pakutava turvalise ajutise majutuse teenuse ruumid peavad olema kindlustatud ning vastama vähemalt eluruumile kehtestatud nõuetele, või pakutakse seda majutusettevõttes, mis peab vastama määruse “Nõuded majutusettevõttele” esitatud üldnõuetele ja vastavale majutusettevõtte liigile esitatud nõuetele.
7.1.2 Turvaline ajutise majutuse teenus tagatakse ohvrile, kellel ei ole võimalik turvalisuse kaalutlustel oma senisesse elukohta jääda ning kellel puuduvad muud ajutised alternatiivsed majutusvõimalused. Majutus tagatakse vajaduse ilmnemisest vähemalt kahe tunni jooksul, kui tegu pole erandliku juhtumiga või majutuskoht ei asu teises maakonnas.
7.1.3 Turvalisele ajutise majutuse teenusele saabumine lepitakse eelnevalt kokku kohtumisel või telefoni teel. Ohvri ja ohvriga kaasas olevate laste transport majutusruumidesse korraldatakse Teenuse pakkuja poolt juhul, kui ohver ja ohvriga kaasas olevad lapsed on hädaolukorras ja puuduvad alternatiivsed transpordivõimalused (nt politsei). Majutusele saabuja võtab vastu naiste tugikeskuse töötaja (kriisinõustaja või juhtumikorraldaja või psühholoogiline nõustaja või psühhoterapeut või juriidiline nõustaja) või vabatahtlik, kes peab vastama teenust vahetult osutavatele meeskonnaliikmete nõuetele. Majutusele võtmisel osutatakse vajadusel esmase kriisinõustamise teenust.
7.1.4 Turvalise ajutise majutuse teenuse saamine korraldatakse koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega isikule, kes erivajadustest tulenevalt vajab selleks kohandatud eluruume või igapäevaselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Teisi naiste tugikeskuse teenuse komponente osutatakse sellisel juhul kohas, kus ohver saab majutust või temaga kokku lepitud turvalises kohas.
7.1.5 Turvalisel ajutise majutuse teenusel viibiv ohver korraldab oma elu iseseisvalt, kui ta on selleks vaimselt ja füüsiliselt suuteline ning on kohustatud järgima Teenuse osutaja poolt kehtestatud sisekorraeeskirju. Kui ohver ei ole vaimselt ja füüsiliselt suuteline oma elu iseseisvalt korraldama ning Teenuse osutajal ei ole võimalik teda vajalikul määral toetada, siis võtab Teenuse osutaja esimesel võimalusel ühendust ohvri viibimiskoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega, kes hindab ohvri abivajadust ja korraldab vastava abi vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule.
7.1.6 Kaasas oleva lapse eest vastutab majutusteenust kasutav lapsevanem, kui ta on selleks vaimselt ja füüsiliselt suuteline. Kui lapsevanem ei ole vaimselt ja füüsiliselt suuteline kaasas oleva lapse eest vastutama, siis võtab Teenuse osutaja esimesel võimalusel ühendust ohvri viibimiskoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega, kes hindab ohvri ja tema lapse abivajadust ja korraldab vastava abi vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule.
7.1.7 Teenuse osutaja loob turvalise majutuse teenusel vajalikud tingimused, et ohver saaks lapse eest hoolitseda.
7.1.8 Turvalise ajutise majutuse teenust ei osutata isikule, kes ei nõustu või ei ole võimeline järgima kehtestatud sisekorra eeskirju või neid rikub ning võib seetõttu olla ohtlik endale ja teistele (näiteks alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnustega isikutele, psühhoosis või pidevat jälgimist ja/või ravimite manustamist eeldava vaimse tervise probleemidega isikutele) kui vastu võttev töötaja ei otsusta teisiti. Teenuse osutamisest keeldumist tuleb põhjendada ohvrile arusaadaval moel ning võimalusel aitab tugikesksuse töötaja leida ohvrile muud lahendused. Keeldumine tuleb fikseerida koos põhjendusega ja teavitada sellest Sotsiaalkindlustusameti kontaktisikut ning ohvri viibimiskoha järgset kohaliku omavalitsuse üksust, kes hindab ohvri abivajadust ja korraldab vastava abi vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule.
7.1.9 Majutusruumide uks peab olema lukustatav (soovitatavalt turvalukk). Majutusruumides peab olema tagatud hädaabi kutsumise võimalus kas häirenupu või telefoni näol.
7.1.10 Majutusruumidesse saabuv ohver ja temaga kaasas olevad lapsed varustatakse Teenuse osutaja poolt vajadusel esmavajalike hügieenitarvete, toiduainete jm hädavajalike vahenditega.
7.2 Ohvri ja tema laste esmane kriisinõustamine
Esmast kriisinõustamist osutatakse ööpäevaringselt naiste tugikeskuse töötajate ja vabatahtlike poolt. Ohver võib soovi korral esmasel kriisinõustamisel jääda anonüümseks.
7.2.1. Esmane kriisinõustamine sisaldab vastavalt ohvri vajadustele järgmisi tegevusi:
7.2.1.1 ohvri ja tema laste ärakuulamine ja emotsionaalne toetamine;
7.2.1.2 ohvri ja tema laste esmane turvariskide hindamine ja tegevusplaani koostamine esmaste riskide maandamiseks;
7.2.1.3 ohvri informeerimine tema õigustest ja edasistest abivõimalustest;
7.2.1.4 järgnevate tegevuste ja kohtumiste kokkuleppimine;
7.2.1.5 vajadusel info ja toetuse pakkumine ohvri teistele lähedastele.
7.2.2 Esmane kriisinõustamine võib toimuda ka distantsilt sidevahendi kaudu, kuid otsese silmas silma nõustamise vajaduse selgumisel peab tugikeskus selle tagama. Kui helistaja olukorda hinnatakse kriitiliseks ja ilmneb oht elule ja tervisele tuleb võtta ühendust hädaabikeskusega 112.
7.2.3 Teenuse osutaja peab tagama esmase kriisinõustamise kõigile ohvritele ja nendega kaasas olevatele lastele, kes antud maakonnas naiste tugikeskuse poole on pöördunud või suunatud.
7.3 Ohvri ja tema laste juhtumipõhine nõustamine
Juhtumipõhise nõustamise eesmärgiks on aidata ohvril jõuda arusaamisele oma olukorrast ja võimalustest ning aidata teha otsust vägivallaringist väljumise alustamiseks, teadvustada selleks vajalikke samme ning alustada nende järkjärgulist elluviimist.
7.3.1 Juhtumipõhine nõustamine sisaldab vastavalt ohvri vajadustele ning ohvri ja lapse valmisolekule ja osalussoovile järgmisi tegevusi:
7.3.1.1 ohvri ja tema laste emotsionaalne toetamine;
7.3.1.2 ohvri ja tema laste turvariskide hindamine, vajadusel turvaplaani koostamine;
7.3.1.3 ohvri individuaalsete vajaduste väljaselgitamine, koos temaga probleemide analüüsimine ja lahenduste otsimine;
7.3.1.4 info andmine ohvrile ja tema lastele nende õigustest ja kohustustest;
7.3.1.5 täpsema info andmine naiste tugikeskuse poolt pakutavatest teenustest, samuti väljaspool naiste tugikeskust kättesaadavatest abivõimalustest.
7.3.1.6 peale ohvri ja tema laste abivajaduse väljaselgitamist nende suunamine sobivatele teenustele.
7.3.1.7 vajadusel ohvri motiveerimine koostööle lastekaitsetöötajaga ja koos lastekaitsetöötajaga sobivate meetmete kokkuleppimine ja vajadusel teenuste leidmine väljaspool naiste tugikeskust;
7.3.1.8 ohvri abistamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega suhtlemisel ja/või vajadusel suhtlemine kliendi või tema laste huvides kohaliku omavalitsuse üksusega, erinevate ametiasutustega (sh kooli ja koolieelsete lasteasutustega), ümarlaudade algatamine või neil osalemine;
7.3.1.9 ohvri abistamine avalduste ja taotluste koostamisel ja esitamisel;
7.3.1.10 ohvri saatmine ja toetamine pingelistel kohtumistel või asjaajamistel;
7.3.1.11 koos ohvriga tegevusplaani koostamine ja ohvri motiveerimine selle ellu- viimiseks;
7.3.1.12 kirjaliku juhtumiplaani ja individuaalse tegevuskava koostamine peale riskide hindamist isikutele, kes vajavad enam kui esmast kriisinõustamist (psühholoogilist või juriidilist nõustamist või psühhoteraapiat, majutusteenust või üle 2 nädala kestvat juhtumipõhist nõustamist) ning kes on valmis tulema silmast-silma nõustamisele.
7.3.1.13 ohvrile andmekaitse reeglite selgitamine ja ohvrilt kirjaliku nõusoleku võtmine isikuandmete töötlemiseks ja vajadusel muudeks tegevusteks;
7.3.1.14 vajadusel ohvrile erinevate toimetulekuoskuste õpetamine.
7.3.2 Erandkorras võib ohver juhtumipõhisel nõustamisel jääda anonüümseks, kuid teenuseid osutatakse sel juhul piiratud mahus, mille üle otsustab Teenuse osutaja.
7.3.3 Kohtumiste ja muude tegevuste aeg lepitakse eelnevalt kokku. Nõustamine toimub privaatses keskkonnas, eelistatult eraldi nõustamisruumis. Juhtumipõhist nõustamist osutavad naiste tugikeskuse töötajad ja vabatahtlikud.
Juhtumipõhist nõustamist on soovitav läbi viia ohvriga nõustamisruumis kohapeal, kuid see võib kliendi soovil toimuda ka distantsilt sidevahendi kaudu.
7.3.4 Teenuse osutaja peab tagama maakonnas kohapeal vajalikus mahus juhtumipõhise nõustamise kõigile ohvritele ja nendega kaasas olevatele lastele, kes on antud maakonnas naiste tugikeskuse poole pöördunud või suunatud ja kelle puhul on hinnatud vastav vajadus.
7.4 Ohvri psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia
7.4.1 Psühholoogiline nõustamise eesmärkideks on parandada ohvri emotsionaalset heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme, samuti edendada iseseisvust probleemide lahendamisel, toetada ohvri toimetulekut saavutamaks adekvaatset enesehinnangut, suuremat enesekindlust, oskusi ja enesetõhusust valikute ja otsuste tegemisel ning enesele püstitatud eesmärkide saavutamisel, õpetada paremat arusaamist iseendast, oma võimetest ja situatsioonidest ning see sisaldab järgmisi tegevusi:
7.4.1.1 ohvri psühholoogilise seisundi hindamine;
7.4.1.2 probleemse olukorra läbitöötamine ning ohvri isikupära, vajadusi ja keskkonda arvestades koos temaga alternatiivsete lahenduste ja valikuvõimaluste leidmine.
7.4.2 Psühhoteraapia on põhjalik, eesmärgipärane ja süstemaatiline ravi või terapeutiline sekkumine, eesmärgiga leevendada või kõrvaldada väljakujunenud psüühilisi sümptomeid, muuta häirunud käitumis- ja mõtteviise, edendada patsiendi/kliendi küpsust, arengut, vaimset tervist ja heaolu, leevendada emotsionaalset ja psüühilist ebamugavustunnet ning see sisaldab järgmisi tegevusi:
7.4.2.1 ohvri psühhoterapeutiline hindamine (tema probleemide tuvastamine, seisundi hindamine);
7.4.2.2 psühhoteraapilise töö planeerimine (eesmärkide seadmine häire leevendamiseks, emotsionaalse tasakaalu saavutamiseks või isiksuslikuks arenguks lähtuvalt ohvri vajadustest) ja teraapiaplaani koostamine;
7.4.2.3 psühhoteraapilise töö läbiviimine, kasutades tõenduspõhiseid psühhoteraapia tehnikaid, lähtudes teraapia eesmärgist ja toetudes hindamistulemustele.
7.4.3 Teenusele suunab ohvri naiste tugikeskuse juhataja või tema poolt volitatud isik, kes enne suunamist veendub, et ohver ei saa ohvriabi psühholoogilise abi hüvitist, et vältida ohvriabi seadusest tuleneva nõude rikkumist (OAS § 61, lõik 21).
7.4.4 Nõustamine toimub nõustamisruumis silmast silma kohtumisel, kus on tagatud täielik privaatsus.
7.4.5 Teenuse osutaja peab tagama maakonnas kohapeal psühholoogilise nõustamise ja/või psühhoteraapia ohvritele, kes on antud maakonnas naiste tugikeskuse poole pöördunud või suunatud ja kelle puhul on hinnatud vastav vajadus.
7.5 Ohvri juriidiline nõustamine
7.5.1. Ohvri juriidiline nõustamise sisaldab üht või mitut järgmistest tegevustest:
7.5.1.1 ohvri õigusnõustamine, mis sisaldab vähemalt ohvrile õiguste ja kohustuste selgitamist, juriidiliste probleemide lahenduste kavandamist ja ohvri juhendamist, ohvri abistamist avalduste ja taotluste tegemisel ja ohvrile muu vajaliku esmase õigusabi osutamist;
7.5.1.2 vajadusel ohvri esindamine kohtueelses menetluses, kohtu- ja haldusasutustes, uurimisasutustes, kohtutäiturite ning kolmandate isikute ees, sh selleks vajalike dokumentide koostamine ja vajaduse korral ohvri huvides tõendite kogumine;
7.5.1.3 vajadusel muude juriidiliste dokumentide koostamine ja muude õigustoimingute tegemine.
7.5.2 Juriidiline nõustamine peab olema õigeaegne ja asjatundlik, põhinema asjaolude, tõendite, kohtupraktika ja õigusteooria, samuti naistevastase vägivalla spetsiifika ja toimemehhanismide tundmisel ning arvestama peab sellekohast rahvusvahelist ja riigisisest õigusteooriat ja -praktikat igal nõustamisetapil. Nõustamine peab tagama ohvri tegevuse seaduslikkuse ning tema õiguste ja huvide parima kaitstuse.
7.5.3 Teenusele suunab ohvri naiste tugikeskuse juhataja või tema poolt volitatud isik.
7.5.4 Nõustamine toimub eelistatuna nõustamisruumis, kus on tagatud privaatsus. Nõustamine võib kokkuleppel ja põhjendatud vajadusel ohvriga toimuda ka distantsilt telefoni teel või mõne muu sidevahendi kaudu.
7.5.5 Teenuse osutaja peab tagama maakonnas kohapeal juriidilise nõustamise ohvritele, kes on antud maakonnas naiste tugikeskuse poole pöördunud või suunatud ja kelle puhul on hinnatud vastav vajadus.
7.6 Ohvriga kaasas olevate laste esmase abivajaduse hindamine ja abistamine
7.6.1 Abivajava või hädaohus oleva lapse kohtlemise põhimõtted on sätestatud Lastekaitseseaduse (edaspidi LasteKS) 6. ja 7. peatükis.
7.6.2 Teenuse osutaja hindab ohvriga kaasas olevate laste hetkeolukorda ja esmast abivajadust, andes hinnangu laste seisundile ning teenusel viibiva ohvri vajadusele vanemlike oskuste toetamiseks ning korraldab laste esmase nõustamise.
7.6.3 Abivajavast lapsest on Teenuse pakkuja kohustatud teavitama kohaliku omavalitsuse üksust hiljemalt esimesel pöördumise järgsel tööpäeval. Hädaohus olevast lapsest on Teenuse pakkuja kohustatud teatama viivitamatult hädaabinumbril 112.Majutusteenusele saabuvat last loetakse automaatselt abivajavaks lapseks.
7.6.4 Teenuse osutaja osaleb kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldataval abivajaduse hindamiseks läbi viidaval ümarlaual ja vajadusel teistel võrgustikupõhistel juhtumiaruteludel ja ümarlaudadel.
7.6.5. Abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks saab Teenuse pakkuja vajadusel pöörduda ka Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna poole või helistades Lasteabi ööpäevaringsele nõustamistelefonile 116 111.
7.6.6 Teenuse osutaja toetab ohvrit laste eest hoolitsemisel ja annab vajaduse korral nõu.
7.6.7 Teenuse osutaja võib pakkuda lastele mitmekesiseid eakohaseid tegevusi, nagu näiteks käelised ja loovtegevused, mängud, abi kooli- ja kodutööde tegemisel, sobivate huvitegevuste leidmisel jm.
8. Teenuse kättesaadavus ja maht
8.1 Naiste tugikeskuse teenus ei eelda suunamist, iga naistevastase vägivalla ohver võib pöörduda otse naiste tugikeskuse poole abi saamiseks.
8.2 Teenuseid osutatakse olenemata ohvri rahvastikuregistris olevast elukohast.
8.3 Ohvri ja tema laste esmase kriisinõustamise ja juhtumipõhise nõustamise maht ei ole piiratud.
8.4 Ohvri psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia ning juriidilise nõustamise maht sõltub nii ohvri vajadustest kui Teenuse osutaja võimalustest. Seega psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat ja/või juriidilist nõustamist osutatakse juhul, kui ohvri vajadused on hindamise kaudu välja selgitatud ja vastava teenuse vajadus tuvastatud. Teenuse osutaja osutab eelnimetatud teenuseid mahus, mille määravad eelkõige ohvri vajadused. Juhul, kui Teenuse osutaja ei ole finantsiliselt võimalik osutada psühholoogilise ja juriidilise nõustamise teenuseid ohvri kõigile vajadustele vastavas mahus, siis selleks, et tagada ohvrile võimalikud parimad lahendused, teeb Teenuse osutaja koostööd riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning teiste asjaomaste juriidiliste isikutega. Kokku lepitud lahendused fikseeritakse juhtumiplaanis. Kui ohvrile täies vajalikus mahus teenuseid ei ole võimalik osutada ka koostöös teiste asutustega, informeerib Teenuse osutaja sellest Sotsiaalkindlustusametit esimesel võimalusel.
8.5 Turvalise ajutise majutuse teenust osutatakse ohvrile kuni 6 järjestikust kuud, mille jooksul ohver on kohustatud täitma juhtumiplaanis kokku lepitud ülesandeid ja vastu võtma talle pakutava muu abi. Teenuste osutamise vajadust ja mahtu hindab tugikeskuse personal koostöös naistevastase vägivalla ohvriga. Juhul kui ohver vajab majutust pikema perioodi vältel, informeerib Teenuse pakkuja sellest Tellijat enne 6 kuu lõppemist ja käitub edasi vastavalt Tellija juhistele.
8.6 Selleks, et tagada ohvrile individuaalne ja terviklik abi, peab Teenuse osutaja ohvrit kaasates koostama juhtumiplaani osana individuaalse tegevuskava, milles määratakse muuhulgas kindlaks teenuse raames sooritatavad toimingud ja tegevused, mis lähtuvad konkreetse ohvri abivajadusest ning mille peamine eesmärk on tagada ohvri turvalisus ja iseseisev toimetulek peale teenuselt lahkumist.
8.7 Kui ohver jõuab teenusele teise Teenuse osutaja või kohaliku omavalitsuse üksuse suunamisel, siis arvestab Teenuse osutaja ka teenusele suunaja poolt esitatud infot tuvastatud kõrvalabi vajaduse ja seatud eesmärkide kohta.
8.8 Teenuse osutamisest keeldumine tuleb fikseerida ning Teenuse osutaja peab teavitama sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast nende viibimis- koha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele.
9. Tagasiside kogumine ja kaebuste lahendamine
9.1 Teenuse osutaja võtab vastu ja teeb avalikult kättesaadavaks kaebuste esitamise ja lahendamise korra.
9.2 Järelevalvet Teenuse osutaja üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.
10. Muu
Teenuse osutaja võib täiendavate ressursside olemasolu korral pakkuda lisaks naiste tugikeskuse teenusele ohvrile teisi täiendavaid tegevusi, toiminguid või teenuseid, nagu näiteks abi transpordi korraldamisel (nt kohtuistungile või arstile toimetamiseks), kolimisel, vägivalda kogenud naiste tugigruppe, kogemusnõustamise teenust, võlanõustamise teenust jne. Samuti võib naiste tugikeskus vastava ettevalmistusega spetsialistide ja täiendavate rahaliste ressursside olemasolul pakkuda lastele psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat.